Augustibluusi teekonnast

Augustibluusi sügavaimad juured kulgevad läbi Ameerika kuni Aafrikani välja. Orjade töölauludest välja kasvanud bluus muutus 19. sajandi lõpus Ameerika mustanahaliste kogukonnas valdavaks  muusikastiiliks. Aegamisi kogus uudne stiil populaarsust ka valge töölisklassi hulgas, jõudes 20. sajandi esimeses pooles ka suurte üleriigiliste plaadikompaniide huviorbiiti. Kuuekümnendateks aastateks oli bluusi mõju tuntav juba pea kogu populaarse muusika  stiilispektris.

Nii võib öelda, et muusika, mida Augustibluus armastab ja oma kuulajatele pakub on puuvillaistanduste subkultuurist kasvanud globaalse mõjuga kultuurinähtuseks. Teatud mõttes saab siin tõmmata paralleele ka Augustibluusiga. Aastal 1994 kääride ja liimi abil esimese bluusiõhtu plakateid meisterdades ei julgenud festivali loojad Gülnar Murumägi ja Roman Sultangirejev oma ettevõtmist esimese hooga festivaliks nimetadagi. Esinema saadi Kolumbus Kris, Ultima Thule ja Compromise Blue ning toimus esimene bluusiõhtu. Korraldajate eesmärk oli populaarsete diskofestivalide kõrvale luua üks kultuurisündmus, mis pakuks midagi ka hingele. On hea meel tõdeda, et festival on kasvanud, esinejaterivi muutunud üha uhkemaks ning lisaks Piiskopilinnusele kuuleb, näeb ja tunneb nüüd bluusi juba pea üle terve Haapsalu linna. Festivali kõlapind aga ulatub juba bluusi sünnmaalegi. Väikeses kuurortlinnas toimuv Augustibluus on tänaseks kasvanud kõrgelt hinnatud Euroopa bluusifestivaliks, kuhu soovivad esinema tulla ka bluusimaailma säravaimad tähed.

Armas väikelinn, lummav keskaegne piiskopilinnus, sumedad augustiööd, hea muusika ja meeldivad inimesed loovad koostoimes õhustiku, mida tahaks kogeda ikka ja jälle. Suurepärane publik ja hea atmosfäär on leidnud äramärkimist mitmete festivali esinejate poolt. Augustibluusi erilist aurat on eraldi kiitnud nii 2014. aasta peaesineja Coco Montoya kui ka 2013. aastal kirgi kütnud suupillivirtuoos Jimmy Z. Terve maailma risti-rästi läbi rännanud bluusidiiva Candye Kane ütles, et esinemine Augustibluusil oli tema karjääri kõrghetk ning ilmselt ka kogu elu meeldejäävaim kontsert. Umbes sarnaste sõnadega kirjeldas Augustibluusi atmosfääri ka Soome ,,bluusiminister” Esa Kuloniemi ning lisas, et Haapsalu on koht, kuhu ta tahaks oma eluõhtul püsivalt kolida. Just esinejate poolt lendu lastud hea sõna on olnud suures osas festivali edu aluseks – varem Augustibluusil esinenud muusikute sooja soovituse mõjul on õnnestunud esinema kutsuda mitmeid auväärseid bluusitegelasi, kelle standardhonorar festivalile selgelt üle jõu käiks.

Augustibluusi eriline atmosfäär ja ülimalt ärgas ning vastuvõtlik publik on aidanud kaasa ka ära jääma kippuvate esinemiste toimumisele vastu kõiki ootusi. Näiteks aastal 2012 tabas vahetult enne lavaleminekut peaesinejat Matt Schofieldi raskekujuline toidumürgitus. Kohale kutsutud kiirabiarstid välistasid Schofieldi lavale mineku täielikult, korraldajad olid valmis ärajäämisest teatama. Schofieldi bänd aga, olles eelnenud esinejate ajal erilisest tunnelmast osa saanud ja publiku ootusärevust tajunud, ei tahtnud rahvale pettumust valmistada ning otsustas spontaanselt ilma oma liidrita lavale minna. Schofield, olles kiirabiautost kuulnud oma bändi ilma temata mängimas, ei suutnud kiusatusele vastu panna, käskis arstidel tilgutid-kanüülid eemaldada ja astus sõna otseses mõttes otse kiirabiautost lavale.

Augustibluus tunneb ja austab oma juuri. Iga-aastaste eriprojektide raames on austatud ja mälestatud mitmeid teenekaid bluusitegelasi. Traditsiooniks on saanud kultuurikeskuse ööklubis toimuvad vabalava-jämmid, kus sundimatus õhkkonnas maailma tipud koos kohalike amatööridega varajaste hommikutundideni musitseerida saavad. Tuleb ette, et jämmidel astub üles pealavabände ka terves koosseisus, näiteks 2014. aasta peaesineja Boney Fieldsi kollektiiv jätkas oma linnuses lõppenud etteastet klubis pea täispika setiga.

Linna aitavad festivalimeluga täita ka kohalikud ettevõtjad. Kui veel 2013. aastal kirjutati Lääne Elus üllatusega, et kohalikud ettevõtjad – taksojuhtidest kuni hommikukohvi pakkujateni – näivad festivali lõpuks vastu võtnud olevat, siis täna ei üllata tihe koostöö enam kedagi. Olgu selleks eelmisel aastal hoo sisse saanud koostöö toitlustusasutustega või tänavu koostööpartnerite hulka lisandunud spordi- ja vabaajakeskused ning muuseumid – kohalikud ärid soovivad linna bluusiga täitmisele igal moel kaasa aidata. Ja just positiivse kõikehõlmava bluusiatmosfääri loomine ongi olnud korraldajate jaoks omaette eesmärk.

Esinejate arvu ja geograafilise haarde kasvades on kasvanud ka bluusipubliku huvi festivali vastu. Lisaks kodumaistele külalistele on auditooriumi hulgas rahvast nii naaberriikidest kui kaugemalt Euroopast. Augustibluusi publik on aasta-aastalt kasvanud, kuid see ei ole toonud kaasa mingeid turvaprobleeme. Augustibluusi külastaja on hea ja arukas inimene ja ainult koos sellise rahvaga saab Haapsalu tõesti bluusiparadiisiks muuta ja ühe üdini sõbraliku festivali traditsiooni edasi kanda.